Täna komistasin Stockmanis imelise juustu otsa. Haises nagu raibe ja maitses võrratult. Tuci küpsise ja naranja apelsini moosi najal mõnulesin mitu tundi. Siis saavutas juust oma roiskumise tipu ja hakkas pahinal ammoniaaki levitama. Viimase portsu pidin koerale jagama.
Netist uurides selgus, et tegemist on tänapäeval vähelevinud arhailise juustuga, mida valmistatakse piima hüübimise meetodil (piim hapendatakse, nõrutatakse ja lastakse bakterid kallale mädandama). Juustu nimeks on Époisses ja tehakse seda Burgundias Époisses külas. Mäda piima pestakse soolavee ja brändiga - tulemuseks on hais ja maitse, mis mulle suurepäraselt sobib.
Muide, USAs on see juust keelatud ja prantslased ise on seadusega keelanud selle juustu pruukimise avalikus transpordis. :)
Mulle meeldib süüa teha ja häid sööke nautida, seda eriti heas seltskonnas. Paraku juhtub ikka nii, et kui tahaks head elamust korrata, siis ei leia seda va retsepti enam üles. Seetõttu korjangi oma kogemused sellisesse kättesaadavasse meediumisse nagu seda on blog. Mul ei ole midagi selle vastu, et ka teie saate oma maksa rõõmustada. Mis on maksa rõõmustamine? Lugege Waltarit.
neljapäev, 9. juuli 2009
Sinihallitusega üleküpsetatud sea sisefilee ananassiga
Võtsin oma eelmise sinihallituse retsepti ja tegin uue versiooni - sel korral sea sisefileest. Kõik muu jäi samaks, kuid juurde serveerisin lisaks grillitud ananassi.
Mis veel erines? Ahjaa, pruunistamisel blanšeerisin liha sortsu Metaxaga; söömisel andis viimase vinjeti omatehtud pihlaka-õuna püree.
Mis veel erines? Ahjaa, pruunistamisel blanšeerisin liha sortsu Metaxaga; söömisel andis viimase vinjeti omatehtud pihlaka-õuna püree.
Tellimine:
Postitused (Atom)