Esmaspäev, 28. detsember 2009

Kana ja ribi vahtrasiirupimarinaadis


Sõber kinkis sünnipäevaks "Nigella Expressi". Sellest pärit käesolev retsept on igal juhul soovitamist väärt. Väikese vaevaga saab sõna otseses mõttes magusa prae.
  • Kanakintsud koos naha ja kondiga
  • Searibid, kondi kaupa lahti lõigatult
  • 250 ml õunamahla, mida hapum, seda parem
  • 4 spl vahtrasiirupit
  • 2 spl õli
  • 2 spl sojakastet
  • 2 tähtaniisi
  • 1 poolik kaneelikoor
  • 6 tükeldatud küüslauguküünt
Liha võta nii palju kui sööjad vajavad. Sega koostisosad marinaadiks kokku ja pane liha sinna 1-2 päevaks laagerdama. Kalla kogu kupatus kõrge äärega ahjupannile, eemalda kaneel ja aniis. Küpseta 200 kraadi juures 1 tund ja 15 minutit.

Kuna mulle meeldib sweet'n'hot, siis lisasin oma portsule Santa Maria Chilli Explosion'i.

Pühapäev, 27. detsember 2009

Rullbiskviit vanaema moodi

See retsept on naisukese vanaema oma ja siia kirja pandud, et kaduma ei läheks.

Taigen:
  • 5 muna
  • 2,5 dl suhkrut
  • 2,5 dl jahu
  • 1 tl küpsetuspulbrit
  • 4 spl keedetud kuuma vett
Munad vahustatakse suhkruga kõvaks vahuks. Lisatakse kuum vesi ja klopitakse veel natuke, et vaht läheks tihkeks. Siis lisatakse jahu ja küpsetuspulber. Biskviit küpseb eelsoojendatud ahjus 200 kraadi juures umbes 6 minutit. Täpne aeg sõltub ahjust, kuid küpsemisaeg on lühike.

Kreem:
  • 500 g vahukoort
  • 200-300 g marju, kompotti vms (ilma vedelikuta)
  • 2 spl suhkrut
Suhkur ja vahukoor vahustatakse kõvaks vahuks, lisatakse marjad. Küpsetuspaberile puistatakse meelepärast dekoratsiooni (tuhksuhkur, kookoshelbed, kaneel vms). Jahtunud biskviit pannakse dekoratsioonile, määritakse biskviidile kreem ja keeratakse rulli.

Pühapäev, 20. detsember 2009

Kalkuni-tonnato ehk kalkunisalat anšoovisekastmega

See retsept on pärit oktoobrikuisest Oma Maitsest ja sai esimese korraga pere lemmikuks. Detsembris on meil palju sünnipäevi ja kõik külalised on selle roa samuti hitiks nimetanud.

Kui kalkuniliha küpsetamine välja arvata, siis ettevalmistuseks kulub vaid 10 minutit. Vaja läheb:
Kalkunifileed grillil. Foto: Jüri Etverk

  • 100 g majoneesi
  • 1 sl nõrutatud kappareid
  • mõned anšoovised
  • 100 g tuunikala
  • pooliku sidruni mahl
  • 400 g küpsetatud kalkuniliha
  • rukolat
  • soola, pipart
Pane majonees, suurem osa kapparitest ja anšoovistest, tuunikala ja peaaegu kogu sidrunimahl ühte potti ja surista saumikseri või köögikombainiga püreeks. Kui mass tundub liiga paks, lisa tilk vett.

Tõsta tükeldatud kalkun ja rukola vaagnale. Kata vaagen kastme, ülejäänud kapparite ja anšoovisetükkidega. Serveeri röstsaiaga.

Kalkuni-tonnato. Foto: Jüri Etverk
Kalkuni rinnafilee hankisime oma koduselt Balti jaama turult.  Eelmisel päeval panime marinaadi:
  • Sojakaste
  • Hele suhkrusiirup
  • Purustatud musta pipart
  • Veiniäädikat
  • 1 viilutatud apelsin
Järgmisel päeval küpsetasime filee küpsetuskotis koos marinaadiga (apelsinid tuleb välja võtta, sest selle koor võib liha mõrudaks teha). Sisetemperatuur oli 77 kraadi.

Hea tulemuse annab kalkunifilee grillimine küpsetamise asemel. See annab lisaks mõnusa suitsuse meki.

Dipikaste silmudele

Üks ütlemata tervislik ja maitsev dipikaste röstitud või marineeritud silmudele.
  • Mesi
  • Valge veini äädikas
  • Küüslauk
  • Mädarõigas
  • Kange sinep
Põhikomponent on mesi. Kõiki muid aineid pane vastavalt oma maitsele. Ma pole seda sousti kunagi mõõdu järgi teinud ja alati on olnud väga hea. Küüslauguga ei maksa koonerdada.

Tervitused ja tänud minu poolt lähevad Marile, kes on selle idee autor.

Pühapäev, 6. detsember 2009

Böff eesti moodi


Tavaliselt räägitakse böffist tatari kontekstis (boeuf á la tartar). Viimasel korral kasutasin eesti vuti mune, mis teeb sellest roast tõelise eesti rahvussöögi.

Balti jaama turult leidsin ilusa noore looma seljafilee. Tõeliselt hõrgu böffi saab liha noaga kaapides - nii eemaldatakse ka kõige väiksemad sitked kelmed.

Böffi maitsestasin soola ja pipraga. Lisanditeks sibul, marineeritud kurk, kapparid.

Serveerimiseks kasutasin diagonaalis poolitatud röstsaia, millel igaühel peal väike böffi pätsike vutimuna rebuga. Kena rahvusmuster, mis?

Lisaks vanematele meeldib see toit ka eesti lastele.


Pühapäev, 29. november 2009

Sinihallitusega üleküpsetatud siga


Tundub, et sinihallitusjuustuga kõlbab teha igasugust liha. Katsetasin seda lambaretsepti sea sisefileega ja ikka tuli hea välja. Stiltoni juust oli maitselt küll hea valik, kuid sulas praktiliselt olematuks ja segunes soustiga. Odav Dorblu on siiski sobivam.

Laupäev, 28. november 2009

Perepiliihad ehk vutimunad basiilikuga


Ma olen mõistet "perepiliiha" kasutanud kogu aeg teatud joobeseisundi kirjeldamiseks. See on selline varahommikune tunne, kus pealejoomine enam olemist mõnusamaks ei tee, vaid lükkab ainult pohmelli edasi. Tuleneb venekeelsest sõnast "perepitj" ehk "ülejoomine".

2008 suvel ühes venekeelses seltskonnas grillides selgus, et kallid idanaabrid kasutavad seda sõna hoopis teises tähenduses. Ülejoomist kui seisundit venelased vist ei tunne, küll aga on neil kasutusel sõna "perepjol", mis tõlkes tähendab vutti (no see pisike lind, teate küll) ja "perepiliiha" on vutimuna. Alates sellest üritusest on käesolev roog oma õige nime saanudki.

Keeda munad ja koori. Sega valmis kaste: süütu oliiviõli, aroomisool, peotäis hakitud basiilikut. Vala kaste munadele ja lase tunnike tõmmata.

Söömisega peab ettevaatlik olema, et üle ei pinguta. Vutimuna on looduslik afrodisiaakum. Mu vene sõber ei saanud öö otsa tibi seljast maha.

Rostbiif

Elus esimest korda tegin rostbiifi ja tuli välja super. Väga head juhised sain Toidutarest. Balti jaama turult sai hangitud üks sisefilee, mille keskmise osa panin carpacchio jaoks kõrvale, jämedama ja peenema otsa sidusin nööriga rostbiifi briketiks.

Hõõrusin liha rohke pipraseguga ja panin ööpäevaks marineeruma. Marinaadi segasin kokku sojakastmest, õunaäädikast, heledast suhkrusiirupist. Oleks võinud panna ka küüslauku, tüümiani ja õli. Järgmisel korral seda kindlasti teen.

Järgmisel päeval hankisin Stockmannist spetsiaalse restiga küpsetusnõu, et liha ei puutuks panni ja väljanõrguvate mahladega kokku. Ajasin ahju 250 kraadi peale kuumaks. Võtsin liha marinaadist, kuivatasin ja hõõrusin korralikult soola ja pipra seguga kokku.

Nagu õpetuses kirjas, lasin lihal 15 minutit kõva kuuma käes pruunistuda. Seejärel keerasin ahju 175 kraadi peale, pintseldasin liha marinaadiga (millele olin eelnevalt lisanud õli) ning küpsetasin sisetemperatuurini 55 kraadi. Küpsemise käigus pintseldasin liha iga 10 minuti järel.

Enne lahti lõikamist lasin lihal veidi jahtuda. Kui noa sisse lõin, siis mahla lausa purskas. Kolmandik praest kadus maitsmise käigus mõne minutiga. Mekkimist ja ohkimist jätkus terveks päevaks.

Palju õnne sünnipäevaks!

Kallil naisukesel oli sünnipäev. Otsustasime ennast lõbustada pikema kokkamismaratoniga. Mõned alljärgnevatest kirjutan hiljem siin pikemalt lahti ka:
  1. rostbiif
  2. täidetud munad
  3. stiltoni juust omletiga
  4. perepiliihad ehk vutimunad basiilikuga
  5. sushi
  6. kalkunilihasalat anšoovisekastmega
  7. böff
  8. seemnesai oliividega

Gripivaktsiin

Vaja läheb viina, keedetud muna, kiluvedelikku, sinepit. Väike garneering ka.

Pühapäev, 15. november 2009

Lambaliharull maitseürtidega

See suurepärane roog sündis ühe halva kokaraamatu ostmise tulemusena. Harri Ilves on üllitanud raamatu nimega "Veise- ja lambaliharoad", mida mina nimetan kerge raha teenimise eesmärgil tehtud haltuuraks. Ajakirjade Kirjastus arvab, et mõne küsitava kvaliteediga värvifoto eest on tõesti vaja 209 krooni maksta. Kodanik Ilves soovitab järgmist jama:
  • lambasteigi maitseainet (mis tulnukas see on?)
  • Provence'i maitseainesegu (mis seal sees on ja kust saab?)
  • purusta blenderis koriander ja sibul (möh?)
  • Boeuf á la Tatare jaoks kasutage hakkliha (sic!)
  • pane liha suitsukotti (suitsumaitselisel keemial ja lepasuitsul on tegelikult suur vahe)
  • jne
Samas mõni värske idee selles raamatus ikka on. Lambaliharull on üks nendest. Etteruttavalt olgu öeldud, et koriandrit ei ole mõtet ahjuroogadesse toppida - see sureb küpsemise käigus lihtsalt ära ja mingit jälge maitsele ei jäta.

Teiseks - ma tean, et lammas ilma rasvata jääb kuiv. Täiendasin retsepti soolapekiga. Ja õigesti tegin.
  • 500 g ilma kondita lambaliha (sobib kintsuliha või kaelakarbonaad)
  • Lõika liha lahti nii, et tekiks pannkook. Vasarda liha laiemaks.
  • Maitsesta soola-pipraga ja kata purustatud koriandri, rosmariini ja küüslauguga.
  • Lisa soolapeki riba ja keera liha rulli. Kinnita rull nööriga.
  • Pruunista rull pannil ja keera fooliumisse
  • Küpseta 170 kraadi juures vähemalt tund aega (kodanik Ilvese pakutud 30 minutist ei piisa)
  • Serveeri nagu paremaks pead. Mina kasutasin aurutatud köögivilju: kartulit, kaalikat, kapsast, porgandit. Jääsalat, kirsstomatid ja balsamico olid ka omal kohal.
Toit sai väga hea. Järgmisel korral ma juba tean, mis selle veel paremaks teeb. Koriandri asemel kasutan ilmselt peterselli, purustatud astelpaju marju või mustsõstra moosi.

Neljapäev, 12. november 2009

Lamba püreesupp


Leiutasin uue supi - lamba püreesupp. Ma ei ole mitte kunagi mitte kuskil sarnast suppi kohanud. Kommige kui teate.

Asi sai alguse sellest, et tahtsin teha lammast a la tšurka. Erinevalt algsest retseptist lisasin veel: küüslauku, rosmariini, kaalikat, suvikõrvitsat, juursellerit. Kui ma poti ahjust välja tõstsin ja liha taldrikule õngitsesin, jäi järele leeme ja köögiviljade lödi, milles kahvli otsa torgatavaid tükke eriti enam ei olnud.

Läks ainult 10 sekundit mõtteni, et nüüd on õige aeg saumikser välja otsida, kui oligi riist peos surisemas. Tulemus oli üllatus. Lambaliha maitsega tervislik ja rasvavaene püreesupp aedviljadest - no mida sa hing ikka oskad rohkemat tahta...

Kolmapäev, 11. november 2009

Üks õhtune amps

Lahutasin ühe pooliku ute täna sobivateks juppideks ja ühtlasi sain sisefilee omanikuks. Selle filee lasin kiiresti tuliselt pannilt läbi ja serveerisin kirsstomatite, lambsalati ning soola-pipra-balsamico dipiga. Taevalik.

Pühapäev, 20. september 2009

Lambakints kõhutundega

Sügavkülmikus vedeles lamba esikoot koos abatükiga ja ootas suuremat seltskonda. Ilusal vananaistesuve pühapäeval seltskond saabus ja saigi see kints ära lahendatud.

Tegevus algas juba neljapäeval - tõstsin kintsu sulama. Reede õhtul pikkisin selle soolapeki ribade ja küüslauguga korralikult täis. Marinaadiks läks juurde kõhutunde järgi:
  • sojakastet
  • õli
  • tumeda suhkru siirupit
  • balsamicot
  • peotäis purustatud astelpaju marju
  • pisut soola
  • värsket loorberit
  • ohtralt värsket rosmariini
  • kuhjaga värskelt purustatud valget ja musta pipart
  • peotäis purustatud küüslauku
  • sips kaneeli
Pühapäeval külaliste saabudes ajasin grilli tigedaks ja paigutasin laagerdanud liha kaane alla küpsema. Kui grillitikuga torkides enam verist mahla välja ei tulnud, lisasin sütele lepalaastu ja lasin veel 10 minutit suitsu sees tõmmata.

No ja mis te arvate, et kuidas maitses? Ja kui ma veel lisan, et taldrikule panin liha koos isetehtud münditarretisega...

Neljapäev, 9. juuli 2009

Kreekerid prügikastivõidega

Epoisses juust
Täna komistasin Stockmanis imelise juustu otsa. Haises nagu raibe ja maitses võrratult. Tuci küpsise ja naranja apelsini moosi najal mõnulesin mitu tundi. Siis saavutas juust oma roiskumise tipu ja hakkas pahinal ammoniaaki levitama. Viimase portsu pidin koerale jagama.

Netist uurides selgus, et tegemist on tänapäeval vähelevinud arhailise juustuga, mida valmistatakse piima hüübimise meetodil (piim hapendatakse, nõrutatakse ja lastakse bakterid kallale mädandama). Juustu nimeks on Époisses ja tehakse seda Burgundias Époisses külas. Mäda piima pestakse soolavee ja brändiga - tulemuseks on hais ja maitse, mis mulle suurepäraselt sobib.

Muide, USAs on see juust keelatud ja prantslased ise on seadusega keelanud selle juustu pruukimise avalikus transpordis. :)

Sinihallitusega üleküpsetatud sea sisefilee ananassiga

Võtsin oma eelmise sinihallituse retsepti ja tegin uue versiooni - sel korral sea sisefileest. Kõik muu jäi samaks, kuid juurde serveerisin lisaks grillitud ananassi.

Mis veel erines? Ahjaa, pruunistamisel blanšeerisin liha sortsu Metaxaga; söömisel andis viimase vinjeti omatehtud pihlaka-õuna püree.

Esmaspäev, 29. juuni 2009

Grillmarinaadi katsetused

Juunikuises Oma Maitses oli lehekülg nimega Marinaadis maailm. Sealsed retseptid olid nii intrigeerivad, et otsustasin mõned järgi proovida. Balti jaama turult sain korraliku läbikasvanud sea kaelatüki ning sellest lõigatud viiludest sai kenasti kolm portsu erinevate segude testimiseks.

Ühe portsu kolmest sõin ära kohe samal õhtul - see oli viga. Liha tahab ikka ööpäevakese liguneda enne kui maitsed külge võtab. Teisel päeval grillitud tükid olid suurepärased.

Retseptid on minu maitse järgi kohendatud.

Apelsini-sojamarinaad
Väga intrigeeriv magus marinaad, milles leotatud lihale on hiljem hea mingi terav ja hapukas lisand kõrvale panna. Soola selle roa juurde vaja ei ole. Seevastu sinepiga ei maksa koonerdada.

  • 1,5 dl värsket apelsinimahla (ühest keskmisest apelsinist tuleb ca 0,5 dl, seega vaja läheb kolm apelsini)
  • 2 sl vedelat mett
  • 2 sl Worchestri kastet
  • 1 sl sojakastet
  • 1 sl teravat sinepit

Ingveri-seesamiõlimarinaad
See on üks ütlemata hea marinaad - ürdid tevad lihale suurepärase maitse. Ingver ja tšilli annavad terava saundi. Külaliste lemmik. Soola pole lisaks vaja.
  • 1 dl seesamiõli
  • 1 sl kalakastet
  • 1 laimi mahl
  • jupp hakitud ingverit
  • peotäis värsket koriandrit
  • teine peotäis värsket basiilikut
  • vähemalt kaks värsket tšillit koos seemnetega
Kolmanda planeedi saladus
Võta pool esimesest marinaadist ja teine pool teisest marinaadist ja kalla need kokku. Kuna esimene tundus mulle magus ja teine hapu, siis kokku sai täiesti huvitav magus-hapu segu. Kõik sõid ja matsutasid.

Ma kavatsen sellest Oma Maitse valikust mõned gemüüsed veel järgi proovida.

Laupäev, 27. juuni 2009

Hommikune inspiratsioon burgerist

Laupäeva hommikul saab kaua magada ja on aega ka hommikusöögi kallal pikemalt nokitseda. Juuresoleval pildil on burgeri moodi asjandus, mille koostiosad alt üles on järgmised:
  1. Fazeri mitmevilja röstikukli alumine pool
  2. pesto
  3. viil Eesti juustu
  4. praetud muna, maitsestatud soola-pipraga
  5. õhtusöögist üle jäänud grillkana viilud
  6. roheline sibul
  7. röstitud baklažaaniviil
  8. balsamico kreem
  9. Fazeri kukli ülemine pool
Pühapäeva hommikul tegin sama asja talus tehtud veiseliha täissuitsu vorstiga - maitsev!

Neljapäev, 25. juuni 2009

Laupäevaõhtune carpaccio-amps

Selle pildi peal on laupäeva õhtul söödud carpaccio viimane amps. Sisefilee on pärit Balti jaama turult.

Ettevalmistus oli järgmine.
  1. Lõikasin sisefilee jämedamast otsast kaks 10-sentimeetrist tükki.
  2. Peenestasin uhmris suure supilusikatäie musta pipart.
  3. Hakkisin peeneks suure peotäie tüümiani.
  4. Segasin kausis pipra supilusikatäie soola ja tüümianiga.
  5. Lisasin suraka head süütut oliiviõli ja teise suraka Metaxat.
  6. Määrisin lihatükid paksult selle sodiga kokku ja keerasin toorkilesse.
  7. Ja surkasin sügavkülma.
No ja järgmisel päeval oli valmis. Lõikamiseks on head teravat nuga vaja. Serveerida võib vastavalt fantaasiale. Tavaliselt söön seda Tuci küpsisel värske rukola, kirsstomatite ja laabijuustuga, üle siputatud süütu oliiviõliga. Sel korral oli põhjaks röstsai, lisandiks kirsstomat, lambsalat ning õli ja balsamiko kreem.

Pühapäev, 31. mai 2009

Ciabatta grillitud tuunikalaga

Stockmannis on viimasel ajal üsna sageli ilusat tuuni müügil olnud. Kasutan seda tavaliselt sushi jaoks. Sel korral olime naisega kahekesi kodus, sööjaid seetõttu vähe ja suur tükk tuuni jäi üle. Otsisin sellele rakendust ja leidsin Leiburi kodukalt ühe retsepti, mille, nagu tavaliselt, oma maitse järgi ümber kohendasin.

Vaja läheb:
  • Ciabatta kukleid
  • Tükk värsket tuunikala (saab Stockmannist)
  • 2-3 spl majoneesi
  • 0,5 spl miso pastat (saab Ökosahvrist või Piprapoest)
  • Värsket kurki
  • Piprasegu
Kõige rohkem võtab aega majoneesi ja miso segamine - alusta sellest. Aja pann hästi kuumaks, pane tükike võid särisema. Kuni või sulab, puista tuun üle värskelt jahvatatud pipraga. Prae tuuni mõlemalt poolt minuti jagu - keskelt peab see õrnalt punaseks jääma. Lõika ciabattad pooleks, pane alumisele poolele miso ja majoneesi segu, kurgi- ja tuuni viilud. Sirista peale balsamico kreemi. Pane pealmine ciabatta poolik ka ülestikku ja väga hõrk sändvitš on valmis.

Laupäev, 30. mai 2009

Veinis hautatud vutid õuna-selleri kastmega

Mingil imelikul viisil sattus mulle külmikusse hunnik vutte - sellised imepisikesed linnud, et ei teagi kuidas neid teha või süüa. Pakitud kuue kaupa kottidesse. Võtsin 12 tükki tegemiseks (no tõesti pisikesed) ja tulemusega jäid kõik sööjad rahule. Isegi kõhu sai täis.

Originaalretsept on pärit Toidutare lehelt, mina tegin seda väikeste muudatustega.

Vaja läheb:
  • vutte
  • soola-pipart maitsestamiseks
  • toorsuitsusinki iga vuti kohta üks suurem viil
  • valget lauaveini (seda odavat, mida papikarpides müüakse)
  • köögiviljapuljongit (mul kulus ~pool liitrit)
  • varssellerit
  • kaks suuremat õuna
  • võid
  • palsamiäädikat
  • siirupit
  • peterselli
  • hapukoort
  • röstsaia
Vutid hõõrusin värskelt jahvatatud pipra ja soolaga kokku. Mähkisin linnud singiviilu sisse ja sidusin niidiga kokku. Arvasin küll, et niiti on hiljem raske kätte saada, kuid tegelikkuses oli see lihtne. Praadisin vutid pannil igast küljest pruuniks ja ladusin kõrge servaga malmpotti. Kallasin peale klaasi puljongit ja teise veini. 150 kraadi juures võttis ahjus hautamine aega 1,5 tundi - alles siis tuli liha kontide küljest hästi lahti.

Kastme jaoks koorisin õunad, tükeldasin need ja selleri ka. Praadisin õuna-selleri tükid võiga pannil karamelliks. Seejärel kallasin peale ülejäänud puljongi ja hautasin veidi. Maitsestasin kastme soola, pipra, palsamiäädika ja siirupiga. Kuna sisetunne nõudis väikest teravust, siis lisasin väikese sipsu cayenni pipart (ja see oli õige otsus). Kui lõpuks tule alt ära keerasin, lisasin peotäie hakitud peterselli ja lasin kogu kastme nuimikseriga püreeks.

Serveerimiseks paigutasin vuti röstsaiale, lisasin kastme ja törtsu hapukoort. Kaunistuseks peterselli tutt ka.

Väga mõnus, pikka söömisprotsessi võimaldav roog sai. Täiskasvanule piisas kõhutäieks kolmest vutist. Kuna sööjaid oli neli, siis ülejääke ei tekkinud.

Teisipäev, 13. jaanuar 2009

Lambapada Mehhiko moodi

Nägin jaanuari Oma Maitses datlitega lamba retsepti ja tegin selle põhjal enda, parema versiooni. Tuli täiesti uudne lambalihakogemus - selline magus ja vürtsikas. Pere sõi ja matsutas.

Vaja läheb:
  • Sorts oliiviõli
  • 6-9 väikest šalottsibulat
  • pool kilo lambaliha
  • 300 g bataati (maguskartul)
  • suur peotäis värsket koriandrit
  • 2 tl jahvatatud kaneeli
  • klaas vett
  • paar keskmise suurusega värsket tomatit
  • peotäis datleid
  • peotäis kuivatatud aprikoose
  • soola
  • värskelt jahvatatud rohelist pipart
  • üks värske chilli kaun (see pisike ja terav)
Kuumuta potis õli, lisa terved šalotid ja kuubikuteks lõigatud liha ning prae kiirelt pruuniks. Lisa väiksed bataaditükid, chilli, pool koriandrit, vürtsid ja sool. Sega läbi. Kalla juurde vesi ja tükeldatud tomat. Lase keema ja hauta 5 minutit. Lisa datlid ja aprikoosid ning lase veel 10-15 minutit podiseda. Magusa-hapu vahekorra reguleerisin paari sidruniviiluga. Lõpuks puista üle ülejäänud koriandriga ja serveeri aurutatud riisiga.