Laupäev, 19. märts 2011

Vorsti-mozarella taskud

Need on tegelikult pisut teisiti konstrueeritud soojad juustu-vorsti saiad. Lõika paksemad viilud (nii 3 cm) Hagari pikast ciabattast. Keskelt lõika pätsid veel pikuti peaaegu pooleks - tekib kaks viilu, mis on alumist serva pidi kokku ühendatud.

Topi saiaviilude vahele toorsuitsuvorsti või -sinki, päikesekuivatatud tomatit ja mozarellat. Kuumuta ahjus kuni just on mõnusalt sulanud. Serveeri värske basiilikuga hommikukohvi kõrvale.

Esmaspäev, 14. märts 2011

Mustsõstrane lambapada

Väga ägeda maitsega lambaroa saab, kui patta panna tubli annus mustsõstramoosi. Sel korral siis sedamoodi:
  • üks lambaribi plaat, tükkideks lõigatud, et mahuks potti
  • hunnik köögivilju - kapsas, pastinaak, kartul, kaalikas, fenkol, küüslauk, juurseller, porru, porgand
  • klaas punast veini, vett
  • rosmariin
  • must purustatud pipar
  • kaks suure kuhjaga supilusikat omavalmistatud mustsõstramoosi
  • törts õli
  • sool
Lõika köögiviljad suurteks tükkideks ja pane liha ning maitseainetega segamini suurde malmpotti. Lisa õli, vein ja nii palju vett, et peaaegu katab kõik ära. Hauta kogu kraami ahjus kaane all 200 kraadi juures 0,5 tundi, seejärel 150 kraadiga veel 2 tundi.

Dieedipidajad tuleb eemal hoida - rikub režiimi ära ;)

Pühapäev, 13. märts 2011

Mesine seesamiveis pastaga

Märtsikuine "Oma Maitse" andis hea inspiratsiooni. Miksisin kokku sealse "seesamiveise" enda varasema "vapiano inspiratsiooniga". Krevetid jätsin pastaretseptist välja.

Alusta sellest, et valmistad pasta ja -kastme "vapiano inspiratsiooni" kohaselt.
Veiseliha valmistamiseks kulub:
  • 400g lihaveise välisfileed, õhukesteks ribadeks lõigatud
  • sorts õli röstimiseks
  • sojakastet
  • 2 spl seesamiseemneid
  • 2 spl mett
  • cayenne ja musta pipart
Aja pann hästi kuumaks ja rösti liharibad. Kui liha punane värvus on kadunud, lisa seesamiseemned, sojakaste, mesi ja piprad. Sega hästi läbi kuni liha on küps. Lisa liha ja eraldunud mahlad pastale ning serveeri kohe. Siputa peale laimimahla. Tulemus on mõnusalt mitmekesine - magus ja vürtsikas, segamini laimimahla hapude piiskadega.

Merekarbid jahimehe moodi

Avastasin Stockmann'i kalaletist uued karbid. Jäin nende tuvastamisega veidi hätta, sest ingliskeelse sõna mussel vastuseks sain ainult seda infot, mis puudutab meil tuntud nn sinimerekarpe. Selgus, et tegemist on merekarpidega, mille ingliskeelne vaste on clam. Musselid ehk sinimerekarbid on tegelikult rannakarbid. Ehk siis edaspidi räägin rannakarpidest ja merekarpidest. Muide, merekarpe on palju erinevaid - tillukestest südakarpidest suurte kammkarpideni välja. Välimuse järgi otsustades ostsin kõige tavalisema versiooni mercenaria mercenaria.

Meremandel e koera südakarp, glycymeris glycymeris.
Merekarpe eristab rannakarpidest see, et esimesed avanevad kokkamisel alles siis, kui on lõpuni valmis küpsenud. Ja et need tuleb kohe tulelt tõsta kui on avanenud - vastasel korral läheb liha kõvaks.

Merekarbist saab kaks korda suurema ampsu kui rannakarbist ja liha on tal veidi vähem õrn.

Kokkamisel kasutasin oma lemmikretsepti valge veini, koore ja Santa Maria jahimeheseguga. Tommasi Soave 2009 sobis roa kõrvale ideaalselt.

Asjast huvitatutele soovitan merekarpidega tutvumiseks allreceipes.com saiti.