Perepiliihad ehk vutimunad basiilikuga

Ma olen mõistet "perepiliiha" kasutanud kogu aeg teatud joobeseisundi kirjeldamiseks. See on selline varahommikune tunne, kus pealejoomine enam olemist mõnusamaks ei tee, vaid lükkab ainult pohmelli edasi. Tuleneb venekeelsest sõnast "perepitj" ehk "ülejoomine".

2008 suvel ühes venekeelses seltskonnas grillides selgus, et kallid idanaabrid kasutavad seda sõna hoopis teises tähenduses. Ülejoomist kui seisundit venelased vist ei tunne, küll aga on neil kasutusel sõna "perepjol", mis tõlkes tähendab vutti (no see pisike lind, teate küll) ja "perepiliiha" on vutimuna. Alates sellest üritusest on käesolev roog oma õige nime saanudki.

Keeda munad ja koori. Sega valmis kaste: süütu oliiviõli, aroomisool, peotäis hakitud basiilikut. Vala kaste munadele ja lase tunnike tõmmata.

Söömisega peab ettevaatlik olema, et üle ei pinguta. Vutimuna on looduslik afrodisiaakum. Mu vene sõber ei saanud öö otsa tibi seljast maha.