Ma olen juba aastaid sisse võetud haisvatest juustudest. Niivõrd sügavalt, et on tekkinud Pavlovi refleks: kui möödun tühjendamata prügikastist, siis süljenäärmed hakkavad tööle; lisaks õhtuti kisub sokki nuusutama - värske Roquefort ikkagi. Armastus sai alguse Taani juustudest, mida väidetavalt taanlased ise ka ei söö: Gamle Ole (Vana Ole) ja Onkel Kras (Onu Kras). Avastasin, et vänged juustud röstsaial koos mõruapelsini moosiga (Naranja apelsin) on suurepärane delikatess. Aastate jooksul olen välismaalt seda saasta tellinud ja toonud, lisaks on sõber ka samasugune pervo.
See selleks. Käesoleva jutu pean blogisse panema seetõttu, et mul üks Eestist ostetud juustu nimi meelest ei läheks. Nimelt leidis kaasa Pärnu Rimist juustu nimega Morbier Jura, mis lõhna poolest tõeline varbavahe, kuid maitselt väga hõrk.
Lisaks tegi kaasa veel teisegi suurepärase avastuse, leides samuti Pärnu Rimi lettidelt Portugali päritolu Heliose toodetud mõruapelsini moosi.
Eeltoodud kaks avastust lubavad mul teha üldistuse, et Eestis on lõhnafriike rohkem kui arvata võib. Head nuusutamist :)
Loe Morbier juustudest
Loe mõruapelsinist
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar