Rupskite imeline maailm: magu

Nädalavahetusel Balti jaama turul uidates leidsin, et müügil on seamagu. Ostsin tükki neli. Müüja küsima, et kas koerale? "Endale", vastasin. "Nii noored inimesed ja oskavad teha magu?" - ei suutnud müüja imestust varjata. Et magu on üks maitsvamaid rupskeid (lööge Googlesse "haggis" ja nautige), siis panen elementaarse valmistusviisi siia kirja. Etteruttavalt olgu öeldud, et laibalehka mittetaluvatel inimestel pole mõtet proovima hakata.

Magu tuleb sõltuvalt eesmärgist kas lahti lõigata või tagurpidi keerata, pasane pool väljapoole, ja harjaga voolava vee all korralikult puhtaks nühkida. Mul kulus nelja mao peale üle poole tunni. Seejärel pane materjal korralikult verisoola ja hoia vähemalt kaks päeva - sool tõmbab sodi välja ja puhastab lõplikult.

Pese magu korralikult ja pane keema. Esimene vesi vala keematõusmise järel ära. Teine vesi maitsesta loorberi, sibula, pipraga. Magu keeb kaua - vähemalt kaks tundi või isegi rohkem.

Keedetud materjaliga võib teha mida iganes - retsepte on palju. Mina panin suure osa lihtsalt rohelise sibula ja Poolas toodetud prantsuse täisterasinepiga nahka. Ülejäänuga mõtlen midagi välja. Ilmselt seoses kartulipudruga.