Grillmarinaadi katsetused

Juunikuises Oma Maitses oli lehekülg nimega Marinaadis maailm. Sealsed retseptid olid nii intrigeerivad, et otsustasin mõned järgi proovida. Balti jaama turult sain korraliku läbikasvanud sea kaelatüki ning sellest lõigatud viiludest sai kenasti kolm portsu erinevate segude testimiseks.

Ühe portsu kolmest sõin ära kohe samal õhtul - see oli viga. Liha tahab ikka ööpäevakese liguneda enne kui maitsed külge võtab. Teisel päeval grillitud tükid olid suurepärased.

Retseptid on minu maitse järgi kohendatud.

Apelsini-sojamarinaad
Väga intrigeeriv magus marinaad, milles leotatud lihale on hiljem hea mingi terav ja hapukas lisand kõrvale panna. Soola selle roa juurde vaja ei ole. Seevastu sinepiga ei maksa koonerdada.

• 1,5 dl värsket apelsinimahla (ühest keskmisest apelsinist tuleb ca 0,5 dl, seega vaja läheb kolm apelsini)
• 2 sl vedelat mett
• 2 sl Worchestri kastet
• 1 sl sojakastet
• 1 sl teravat sinepit

Ingveri-seesamiõlimarinaad
See on üks ütlemata hea marinaad - ürdid tevad lihale suurepärase maitse. Ingver ja tšilli annavad terava saundi. Külaliste lemmik. Soola pole lisaks vaja.

• 1 dl seesamiõli
• 1 sl kalakastet
• 1 laimi mahl
• jupp hakitud ingverit
• peotäis värsket koriandrit
• teine peotäis värsket basiilikut
• vähemalt kaks värsket tšillit koos seemnetega

Kolmanda planeedi saladus
Võta pool esimesest marinaadist ja teine pool teisest marinaadist ja kalla need kokku. Kuna esimene tundus mulle magus ja teine hapu, siis kokku sai täiesti huvitav magus-hapu segu. Kõik sõid ja matsutasid.

Ma kavatsen sellest Oma Maitse valikust mõned gemüüsed veel järgi proovida.

Hommikune inspiratsioon burgerist

Laupäeva hommikul saab kaua magada ja on aega ka hommikusöögi kallal pikemalt nokitseda. Juuresoleval pildil on burgeri moodi asjandus, mille koostiosad alt üles on järgmised:

1. Fazeri mitmevilja röstikukli alumine pool
2. pesto
3. viil Eesti juustu
4. praetud muna, maitsestatud soola-pipraga
5. õhtusöögist üle jäänud grillkana viilud
   
6. roheline sibul
7. röstitud baklažaaniviil
8. balsamico kreem
9. Fazeri kukli ülemine pool

Pühapäeva hommikul tegin sama asja talus tehtud veiseliha täissuitsu vorstiga - maitsev!

Laupäevaõhtune carpaccio-amps

Selle pildi peal on laupäeva õhtul söödud carpaccio viimane amps. Sisefilee on pärit Balti jaama turult.

Ettevalmistus oli järgmine.

1. Lõikasin sisefilee jämedamast otsast kaks 10-sentimeetrist tükki.
2. Peenestasin uhmris suure supilusikatäie musta pipart.
3. Hakkisin peeneks suure peotäie tüümiani.
4. Segasin kausis pipra supilusikatäie soola ja tüümianiga.
   
5. Lisasin suraka head süütut oliiviõli ja teise suraka Metaxat.
6. Määrisin lihatükid paksult selle sodiga kokku ja keerasin toorkilesse.
7. Ja surkasin sügavkülma.

No ja järgmisel päeval oli valmis. Lõikamiseks on head teravat nuga vaja. Serveerida võib vastavalt fantaasiale. Tavaliselt söön seda Tuci küpsisel värske rukola, kirsstomatite ja laabijuustuga, üle siputatud süütu oliiviõliga. Sel korral oli põhjaks röstsai, lisandiks kirsstomat, lambsalat ning õli ja balsamiko kreem.

Ciabatta grillitud tuunikalaga

Stockmannis on viimasel ajal üsna sageli ilusat tuuni müügil olnud. Kasutan seda tavaliselt sushi jaoks. Sel korral olime naisega kahekesi kodus, sööjaid seetõttu vähe ja suur tükk tuuni jäi üle. Otsisin sellele rakendust ja leidsin Leiburi kodukalt ühe retsepti, mille, nagu tavaliselt, oma maitse järgi ümber kohendasin.

Vaja läheb:

• Ciabatta kukleid
• Tükk värsket tuunikala (saab Stockmannist)
• 2-3 spl majoneesi
• 0,5 spl miso pastat (saab Ökosahvrist või Piprapoest)
• Värsket kurki
• Piprasegu

Kõige rohkem võtab aega majoneesi ja miso segamine - alusta sellest. Aja pann hästi kuumaks, pane tükike võid särisema. Kuni või sulab, puista tuun üle värskelt jahvatatud pipraga. Prae tuuni mõlemalt poolt minuti jagu - keskelt peab see õrnalt punaseks jääma. Lõika ciabattad pooleks, pane alumisele poolele miso ja majoneesi segu, kurgi- ja tuuni viilud. Sirista peale balsamico kreemi. Pane pealmine ciabatta poolik ka ülestikku ja väga hõrk sändvitš on valmis.

Veinis hautatud vutid õuna-selleri kastmega

Mingil imelikul viisil sattus mulle külmikusse hunnik vutte - sellised imepisikesed linnud, et ei teagi kuidas neid teha või süüa. Pakitud kuue kaupa kottidesse. Võtsin 12 tükki tegemiseks (no tõesti pisikesed) ja tulemusega jäid kõik sööjad rahule. Isegi kõhu sai täis.

Originaalretsept on pärit Toidutare lehelt, mina tegin seda väikeste muudatustega.

Vaja läheb:

• vutte
• soola-pipart maitsestamiseks
• toorsuitsusinki iga vuti kohta üks suurem viil
  
• valget lauaveini (seda odavat, mida papikarpides müüakse)
  
• köögiviljapuljongit (mul kulus ~pool liitrit)
• varssellerit
• kaks suuremat õuna
• võid
• palsamiäädikat
• siirupit
• peterselli
• hapukoort
• röstsaia

Vutid hõõrusin värskelt jahvatatud pipra ja soolaga kokku. Mähkisin linnud singiviilu sisse ja sidusin niidiga kokku. Arvasin küll, et niiti on hiljem raske kätte saada, kuid tegelikkuses oli see lihtne. Praadisin vutid pannil igast küljest pruuniks ja ladusin kõrge servaga malmpotti. Kallasin peale klaasi puljongit ja teise veini. 150 kraadi juures võttis ahjus hautamine aega 1,5 tundi - alles siis tuli liha kontide küljest hästi lahti.

Kastme jaoks koorisin õunad, tükeldasin need ja selleri ka. Praadisin õuna-selleri tükid võiga pannil karamelliks. Seejärel kallasin peale ülejäänud puljongi ja hautasin veidi. Maitsestasin kastme soola, pipra, palsamiäädika ja siirupiga. Kuna sisetunne nõudis väikest teravust, siis lisasin väikese sipsu cayenni pipart (ja see oli õige otsus). Kui lõpuks tule alt ära keerasin, lisasin peotäie hakitud peterselli ja lasin kogu kastme nuimikseriga püreeks.

Serveerimiseks paigutasin vuti röstsaiale, lisasin kastme ja törtsu hapukoort. Kaunistuseks peterselli tutt ka.

Väga mõnus, pikka söömisprotsessi võimaldav roog sai. Täiskasvanule piisas kõhutäieks kolmest vutist. Kuna sööjaid oli neli, siis ülejääke ei tekkinud.

Lambapada Mehhiko moodi

Nägin jaanuari Oma Maitses datlitega lamba retsepti ja tegin selle põhjal enda, parema versiooni. Tuli täiesti uudne lambalihakogemus - selline magus ja vürtsikas. Pere sõi ja matsutas.

Vaja läheb:

• Sorts oliiviõli
• 6-9 väikest šalottsibulat
• pool kilo lambaliha
• 300 g bataati (maguskartul)
• suur peotäis värsket koriandrit
• 2 tl jahvatatud kaneeli
• klaas vett
• paar keskmise suurusega värsket tomatit
• peotäis datleid
• peotäis kuivatatud aprikoose
• soola
• värskelt jahvatatud rohelist pipart
• üks värske chilli kaun (see pisike ja terav)

Kuumuta potis õli, lisa terved šalotid ja kuubikuteks lõigatud liha ning prae kiirelt pruuniks. Lisa väiksed bataaditükid, chilli, pool koriandrit, vürtsid ja sool. Sega läbi. Kalla juurde vesi ja tükeldatud tomat. Lase keema ja hauta 5 minutit. Lisa datlid ja aprikoosid ning lase veel 10-15 minutit podiseda. Magusa-hapu vahekorra reguleerisin paari sidruniviiluga. Lõpuks puista üle ülejäänud koriandriga ja serveeri aurutatud riisiga.

Täidetud part lihtsal moel

Vaatasime naisega lakke ja otsustasime ühe pardi täis toppida ja ära süüa. Täiesti juhuslikult tuli välja suurepärane näppude lakkumise roog.

Hangi part ja kui on külmutatud, siis sulata üles. Kõhus on tavaliselt rupskid koti sees - võta need välja.

Täidiseks sai peotäis musti ploome, peotäis kuivatatud aprikoose, peotäis basiilikut, neli väiksemat õuna, lisaks purustatud rohelist pipart, näputäis soola. Ploomid, virsikud, basiilik ja õunad haki väiksemateks tükkideks, sega pipra ja soolaga.

Kinnita pardi kaelaosa puutikuga. Topi täidis pardile sisse. Keera pardi saba kõhuõõne poole üles ja sulge kõht paari puutikuga. Määri parti väljast poolt rohelise pipra ja vähese soolaga.

Pane part küpsetuskotti. Lisa rupskid, paar porgandit ja suurem, sektoriteks lõigatud sibul. Küpseta 200 kraadi juures sisetemperatuurini 71 kraadi. Serveeri keedetud kartuli ja hapukapsaga.

Austraalia Crocodile Rock Semillon Chardonnay lauavein sobis väga hästi roa kõrvale.