Kiirtoit Tai moodi

Paar aastat tagasi sattusin Tai kuningriiki käima. Sai kohalikega sefti tehtud ning autentset kokakunsti õpitud. Sellest ajast saadik ei suuda ma poodidest poolfabrikaate osta. Nojah, vahel harva laiskusest ehk...

Siinkohal edastan ühe kiire, odava ja ülimaitsva roa retsepti.

Hangi suvaline valik mereande naturaalses olekus: kala, kalmaar, teod, krevetid, vähisabad, lumekrabi, mida iganes. Kala ja kalmaari saab meil värskelt, muud on olemas soolvees.

Maitsesta ja auruta kala. Valmista ette puljong: pane vette laimilehti, galangali või ingverit, sidrunheina. Keeda umbes 10 minutit kuni aroomid hakkavad levima. Maitsesta soolasus kalakastmega. Keeda puljongis kalmaarid (5-7 minutit). Eemalda kalmaarid.

Pane keevasse puljongisse riisinuudlid ja käitu nendega vastavalt pakendil olevale juhendile. Kurna pehmed nuudlid ja loputa külma veega.

Serveerimiseks kasuta kõrget taldrikut või kaussi. Pane kaussi törts nuudleid, lisa kalmaarirõngaid, kalatükke, vähisabasid ja tigusid. Kalla peale puljongit. Maitse järgi lisa tükeldatud tšillit või tšillipüreed. Sega läbi ja naudi. Lurinal.

Sama rooga võib teha suvalise muu materjaliga: lammas, loom, kana. Sel juhul tuleb liha eelnevalt maitsestada vastavalt fantaasiale ja grillida ning ribadeks lõigata.

Kaheksajalg punase veiniga

Tabasalus on üks suurepärane pood nimega Kala+. Sealt saab hea hinnaga igasuguseid mereande (jahutatud kalmaar oli eile 28 kr/kg). Leidsin sealtsamast ka külmutatud suuri kaheksajalgu. Mõtlesin proovida ja alljärgnev on üks tõeliselt maksa rõõmustav hõrk kogemus. Siinkohal pean mainima, et esimese portsu keerasin tuksi. Pipardasin üle.

Retsept on Kreekast pärit, originaalis nimega Htapothi krasato.

Vaja läheb:

• 1kg kaheksajalgu
• 8 spl oliiviõli
• 350g šalottsibulat
• 150ml punast veini
• 6 spl punase veini äädikat
• 225g purustatud konservtomatit
• 2 spl tomatipastat
• 4 loorberilehte
• 2 spl kuivatatud oreganot
• Musta pipart
• Värsket peterselli

Arvesta, et suure kaheksajala puhastamisel läheb pool kaalust kaduma. Kahekilosest külmutatud isendist jäi mul üks kilo järele.

Puhasta kaheksajalg. Eemalda sisikond, tindikott, silmad ja nokk. Koori nahk nii palju kui võimalik. Pese hoolikalt, et liivaterasid külge ei jääks. Lõika kaheksajalg 4-5 cm pikkusteks tükkideks (need tõmbuvad kuumutamisel kõvasti kokku). Pane tükid sügavasse panni ja kuumuta keskmisel temperatuuril, et vedelik eralduks. Rösti nii kaua kuni eraldunud vedelik on aurustunud.

Lisa õli ja sega läbi. Lisa terved sibulad ja prae kuni need tõmbuvad kergelt pruuniks. Lisa õli, äädikas, tomatid, tomatipasta, loorber, oregano, maitse järgi musta pipart. Sega hästi läbi, kata kaanega ja kuumuta õrnal tulel 1-1,25 tundi. Sega aeg-ajalt ja kontrolli, et soust ei kuivaks. Kui soust kuivab, siis on kuumus liig suur ja tuleb lisada veidi veini või vett.

Kaheksajalg on valmis, kui kahvel läheb lihast kergesti läbi. Soust peaks olema paks, kliistri moodi. Kui soust on vedel, eemalda kaas ja lisa kuumust, et liigne vedelik aurustuks.

Eemalda loorberilehed ja lisa petersell. Lisa maitseaineid vastavalt soovile. Serveeri aurutatud riisiga.

Retsepti originaali leiab siit: http://www.cs.cmu.edu/~mjw/recipes/seafood/octopus-coll.html

Prügikastilõhnad

Ma olen juba aastaid sisse võetud haisvatest juustudest. Niivõrd sügavalt, et on tekkinud Pavlovi refleks: kui möödun tühjendamata prügikastist, siis süljenäärmed hakkavad tööle; lisaks õhtuti kisub sokki nuusutama - värske Roquefort ikkagi. Armastus sai alguse Taani juustudest, mida väidetavalt taanlased ise ka ei söö: Gamle Ole (Vana Ole) ja Onkel Kras (Onu Kras). Avastasin, et vänged juustud röstsaial koos mõruapelsini moosiga (Naranja apelsin) on suurepärane delikatess. Aastate jooksul olen välismaalt seda saasta tellinud ja toonud, lisaks on sõber ka samasugune pervo.

See selleks. Käesoleva jutu pean blogisse panema seetõttu, et mul üks Eestist ostetud juustu nimi meelest ei läheks. Nimelt leidis kaasa Pärnu Rimist juustu nimega Morbier Jura, mis lõhna poolest tõeline varbavahe, kuid maitselt väga hõrk.

Lisaks tegi kaasa veel teisegi suurepärase avastuse, leides samuti Pärnu Rimi lettidelt Portugali päritolu Heliose toodetud mõruapelsini moosi.

Eeltoodud kaks avastust lubavad mul teha üldistuse, et Eestis on lõhnafriike rohkem kui arvata võib. Head nuusutamist :)

Loe Morbier juustudest
Loe mõruapelsinist

Hartšo

Hea hartšo saab sellisest kondiga lambatükist, mis muuks roaks ei kõlba. Näiteks vaagnaluust või esikootidest. Vaja läheb veel:

• 1 suur porgand (riivitud)
• pool klaasi riisi
• 2 suurt sibulat
• kimp kinzaad
• 2 sl tomatipastat
• küüslauku
• tšillit
• peterselli
• soola
• pipart

Pese riis ja pane likku (leota vähemalt 45 min). Leotatud riis ei kee pudruks. Pane lambaliha keema. Kui vaht peale tõuseb, kalla esimene vesi ära. Lisa uus vesi, sool ja pipar. Haki peeneks ja prae võis porgand, sibul, 2 küünt küüslauku. Õige hartšo jaoks tuleb kõik osised eraldi praadida. Praadimiskõlblikku võid saad Valiolt. Kui porgand ja sibul on pehmed, lisa kinzaa, tomatipasta ja prae veel kõik koos läbi.

Võta pehme liha potist ja pane jahtuma. Lisa supisse riis. Kui riis on poolpehme, lisa praetud köögivili. Maitsesta tšilli ja küüslauguga. Viimasena petersell. Kui supp on valmis ja matisestatud, pane tükeldatud liha potti tagasi.
Serveeri hapukoorega.

Röövlipraad

Olime sõbraga arutanud juba mitmeid aastaid, et tuleks röövlipraadi proovida. See on selline toidu tegemise viis, kus liha küpsetatakse maa all madalal kuumusel pikka aega. Ühel ilusal juulikuu päeval sai ettevõtmine teoks ning tulemus osutus vaatamata esimesele proovimisele vapustavalt heaks.

Vaja läheb:

• Palju aega: paar tundi augu tegemiseks, 5 tundi kuumutamiseks, 5 tundi küpsetamiseks.
• Suuri munakive
• 5 tunni jagu küttepuid keskmise suurusega lõkke jaoks
• Liha, pekki
• Juurvilju, kindlasti sibulat ja porgandit
• Maitseaineid
• Tugevat fooliumit
• Ajalehti
• Traati

Kaeva vokipanni kujuline auk sügavusega 50-60 cm ja vooderda munakividega. Mida suuremad on kivid, seda rohkem nad soojust akumuleerivad. Tee kividele lõke ja toida seda 5 tundi.

Pildil on näha õhutuskanal, kuid seda pole tegelikult vaja. Umbsemas keskkonnas tekib rohkem süsi.

Kuniks lõke põleb, valmista ette liha. Sobib igasugune liha, kuid see peab olema pekiga läbi kasvanud. Taised tükid tuleb kindlasti pekiga pikkida. Paiguta liha fooliumile, lisa maitseained ja vooderda köögiviljadega. Keera liha tihedalt fooliumisse, et vältida mahlade väljanõrgumist küpsemise ajal. Fooliumi ümber keera ajaleht (meil kulus ühe paki peale 2 Pärnu Postimeest) ja kinnita traadiga selliselt, et paki külge jääks traadist pikemad otsad. Nende otste abil on pakki pärast hea maa alt kätte saada.

Lambakints.

Lambakael.

Ajalehtedesse pakkimine.

Kui kivide kütmine on lõppenud, kraabi söed kõrvale ja paiguta lihapakk augu põhja. Rehitse söed pakile peale ja kata augu servades olevate kividega ning seejärel pinnasega. Viie tunni pärast võta pinnas ja kivid ära ning tõsta traadi otstest hoides pakk välja. Lõika lahti ja naudi.

Liha paigutamine lõkkeasemele.

Meie katses tegime neli erinevat pakki, kõikidesse panime soola, pipart, küüslauku, sibulat, porgandit, paprikat ja kaalikat:

• Lambakael rosmariiniga.
• Lambakints koriandri ja värskelt korjatud kadakamarjadega.
• Sea seljatükk, milles olematu riba pekki.
• Veiseliha praetükk pikitud soolapekiga, lisaks tüümian.

Tulemus sai nii mure, et noa ja kahvliga ei olnud midagi teha – liha tuli tõsta lusikaga. Kuna sealihale ja lambakintsule me pekki ei lisanud, jäi liha veidi kuivaks.

Mmm..., sõnu polegi vaja.

Kuna röövliprae tegemine võtab palju aega, siis sobib see mõnusaks seltskondlikuks chillimiseks.

Tammekännu kogemus
Hellamaa kogemus
Põltsamaa Lihatööstuse retsept
Matkad.ee retsept

Google annab otsingusõnale "röövlipraad" sadu vasteid. Lepime siinkohal kokku, et Röövlipraad tähendab maa sees küpsetatud liha. Nagu eeltoodud linkidest lugeda võib, on retsepte väga erinevaid. Peamine, mida röövliprae juures silmas pidada, on oht, et liha jääb tooreks. Seetõttu olgu ta seal maa all pigem rohkem kui vähem aega.

Usbeki plov

Kursavend, kes on pooleldi usbekk, õpetas mind õiget plovi tegema. Pean tunnistama, et minu varasemad plovi kogemused on tekitanud sellest toidust väga vale ettekujutuse. Näiteks selgus, et ei tomat ega tomatipasta pole plovi osa. Naljaga pooleks leppisime kokku, et kui on õige asi, siis on plov; aga kui on mingi muu asi (valesti tehtud), siis on pilaff.

Niisiis, plovi tegemiseks on vaja võrdsetes osades lambaliha, porgandit ja riisi (nt. 1+1+1 kg jätkub kuni 10 inimesele). Mina isiklikult võtaks lambaliha topelt rohkem, st teeks rikka mehe plovi.

Meie tegime plovi lõkke kohal suures kaanega malmkatlas, mida nimetatakse kazann'iks. Kui seda ei ole käepärast, võib kasutada ka tavalist suurt malmpotti.

Alustuseks pese riis ja pane eraldi nõusse likku. Leotatud riis haudub ühtlaselt ja väiksema tõenäosusega keeb pudruks.

Sulata potis tükk lamba ploomirasva (see on see lumivalge rasv soolikate vahelt) ja prae selle sees soolaga maitsestatud lihatükid söödavalt pehmeks. Kes arvab, et ploomirasv on liiast, võib selle asendada õliga. Ploomirasva tõttu tuleb plovi süüa väga soojalt. Pooleldi jahtunud toit jääb suulakke kinni.

Kui liha on enam-vähem pehme, tuleb lisada peenteks pikkadeks ribadeks lõigatud porgandid ja kiirel tulel need pehmeks praadida. Kui porgand ka pehme, tuleb maitsestada safrani, vürtsköömnete ja barbarissi marjadega (teate küll, need, millest hapusid komme tehti). Poodidest barbarissi ei saa, kuid Tartus on neid põõsaid igas teises aias. Mina sain oma varud Elvast. Soola võib panna rohkem, sest riisi ei maitsestata ja see tõmbab liha soolasust kõvasti tagasi.

Valmista ette küüslauk (1 kg riisi kohta 5 pesa küüslauku). Koori ära ainult välimised kestad, jäta pesad terveks. Vähenda kuumust. Tasanda liha ja porgand potis ja kata need riisiga ühetasaselt. Vajuta küüslaugupesad riisi sisse. Kalla läbi vahukulbi riisile peale eelnevalt keemaaetud vesi. Vahukulpi on vaja selleks, et veejuga ei ajaks riisikihti ebaühtlaseks. Vett pane nii palju, et see ulatub sõrme jagu üle riisi pinna. Kata kaanega ja hauta madalal kuumusel. Kui kuumust on palju, keeb riis pudruks ja ei jää sõmer. Siis on pilaff.

Kui vesi on kadunud ja riis sõmer ja pehme, on plov valmis. Kougi küüslaugupesad välja ja serveeri eraldi. Sega plov korralikult läbi ja naudi kuni on veel kuum. Serveerimisel lisa kinzaa'd. See on koriandri sarnane ürt, mida Tallinna turgudel vene memmed veel müüvad. Kui kinzaa'd ei leia, eks koriander käib kah.

Kogu protsess võtab aega ca 3 tundi. Ja külaliste jaoks teeb toidu alati mees.

Üldiselt pidi plovi retsepte olema sama palju kui usbeki perenaisi. Näiteks magusaid plove tehakse pidupäevadeks ja sinna lisatakse rosinaid või musti ploome.

Lammas a la tšurka

Keegi rääkis mulle õlle juures, et tšurkad teevad ülihead lammast. Teadagi, et teevad. Aga seekord sain retsepti ka. Idee tundus tundmatu kuid siiski ahvatlev, seega võtsin proovida. Tulemus sai uskumatult hea ja hõrk. Kes soovib, see proovib.

Vaja läheb:

• lambaribi või raguud
• tomateid
• sibulat
• paprikat
• soola, pipart, muid maitseaineid vastavalt fantaasiale

Leia üks kaanega ahjupott. Lõika tomatid, paprika, sibul paksudeks viiludeks. Ribid lõika kondikaupa lahti. Laota poti põhja kiht tomatit, kiht paprikat, kiht sibulat. Nende peale pane tihe kiht lambaliha. Maitsesta nii nagu heaks arvad. Mina panin prooviks ainult soola-pipart. Hiljem tõdesin, et väike küüslauk ja mõni oks rosmariini oleks asja veel paremaks teinud. Liha peale pane uuesti kiht tomatit, paprikat ja sibulat. Mingit õli ega vett ei ole vaja.

Küpseta ahjus kaane all 200 kraadi juures kuni pool tundi. Selle ajaga hakkab tomatitest mahl välja nõrguma. Keera temperatuur 120 kraadi juurde maha ja jäta tundideks hauduma. Kuna mõnulesin suitsusaunas samal ajal, siis minu roog oli ahjus tiba üle kolme tunni.

Kõrvale sai grillitud suvikõrvitsat ja aurutatud brokkolit. Üks Lõuna-Aafrika Merlot 2005 sobis ka väga hästi.

Nagu alguses öeldud, tulemus sai võrratu. Maks igatahes rõõmustas.