Ciabatta grillitud tuunikalaga

Stockmannis on viimasel ajal üsna sageli ilusat tuuni müügil olnud. Kasutan seda tavaliselt sushi jaoks. Sel korral olime naisega kahekesi kodus, sööjaid seetõttu vähe ja suur tükk tuuni jäi üle. Otsisin sellele rakendust ja leidsin Leiburi kodukalt ühe retsepti, mille, nagu tavaliselt, oma maitse järgi ümber kohendasin.

Vaja läheb:

• Ciabatta kukleid
• Tükk värsket tuunikala (saab Stockmannist)
• 2-3 spl majoneesi
• 0,5 spl miso pastat (saab Ökosahvrist või Piprapoest)
• Värsket kurki
• Piprasegu

Kõige rohkem võtab aega majoneesi ja miso segamine - alusta sellest. Aja pann hästi kuumaks, pane tükike võid särisema. Kuni või sulab, puista tuun üle värskelt jahvatatud pipraga. Prae tuuni mõlemalt poolt minuti jagu - keskelt peab see õrnalt punaseks jääma. Lõika ciabattad pooleks, pane alumisele poolele miso ja majoneesi segu, kurgi- ja tuuni viilud. Sirista peale balsamico kreemi. Pane pealmine ciabatta poolik ka ülestikku ja väga hõrk sändvitš on valmis.

Veinis hautatud vutid õuna-selleri kastmega

Mingil imelikul viisil sattus mulle külmikusse hunnik vutte - sellised imepisikesed linnud, et ei teagi kuidas neid teha või süüa. Pakitud kuue kaupa kottidesse. Võtsin 12 tükki tegemiseks (no tõesti pisikesed) ja tulemusega jäid kõik sööjad rahule. Isegi kõhu sai täis.

Originaalretsept on pärit Toidutare lehelt, mina tegin seda väikeste muudatustega.

Vaja läheb:

• vutte
• soola-pipart maitsestamiseks
• toorsuitsusinki iga vuti kohta üks suurem viil
  
• valget lauaveini (seda odavat, mida papikarpides müüakse)
  
• köögiviljapuljongit (mul kulus ~pool liitrit)
• varssellerit
• kaks suuremat õuna
• võid
• palsamiäädikat
• siirupit
• peterselli
• hapukoort
• röstsaia

Vutid hõõrusin värskelt jahvatatud pipra ja soolaga kokku. Mähkisin linnud singiviilu sisse ja sidusin niidiga kokku. Arvasin küll, et niiti on hiljem raske kätte saada, kuid tegelikkuses oli see lihtne. Praadisin vutid pannil igast küljest pruuniks ja ladusin kõrge servaga malmpotti. Kallasin peale klaasi puljongit ja teise veini. 150 kraadi juures võttis ahjus hautamine aega 1,5 tundi - alles siis tuli liha kontide küljest hästi lahti.

Kastme jaoks koorisin õunad, tükeldasin need ja selleri ka. Praadisin õuna-selleri tükid võiga pannil karamelliks. Seejärel kallasin peale ülejäänud puljongi ja hautasin veidi. Maitsestasin kastme soola, pipra, palsamiäädika ja siirupiga. Kuna sisetunne nõudis väikest teravust, siis lisasin väikese sipsu cayenni pipart (ja see oli õige otsus). Kui lõpuks tule alt ära keerasin, lisasin peotäie hakitud peterselli ja lasin kogu kastme nuimikseriga püreeks.

Serveerimiseks paigutasin vuti röstsaiale, lisasin kastme ja törtsu hapukoort. Kaunistuseks peterselli tutt ka.

Väga mõnus, pikka söömisprotsessi võimaldav roog sai. Täiskasvanule piisas kõhutäieks kolmest vutist. Kuna sööjaid oli neli, siis ülejääke ei tekkinud.

Lambapada Mehhiko moodi

Nägin jaanuari Oma Maitses datlitega lamba retsepti ja tegin selle põhjal enda, parema versiooni. Tuli täiesti uudne lambalihakogemus - selline magus ja vürtsikas. Pere sõi ja matsutas.

Vaja läheb:

• Sorts oliiviõli
• 6-9 väikest šalottsibulat
• pool kilo lambaliha
• 300 g bataati (maguskartul)
• suur peotäis värsket koriandrit
• 2 tl jahvatatud kaneeli
• klaas vett
• paar keskmise suurusega värsket tomatit
• peotäis datleid
• peotäis kuivatatud aprikoose
• soola
• värskelt jahvatatud rohelist pipart
• üks värske chilli kaun (see pisike ja terav)

Kuumuta potis õli, lisa terved šalotid ja kuubikuteks lõigatud liha ning prae kiirelt pruuniks. Lisa väiksed bataaditükid, chilli, pool koriandrit, vürtsid ja sool. Sega läbi. Kalla juurde vesi ja tükeldatud tomat. Lase keema ja hauta 5 minutit. Lisa datlid ja aprikoosid ning lase veel 10-15 minutit podiseda. Magusa-hapu vahekorra reguleerisin paari sidruniviiluga. Lõpuks puista üle ülejäänud koriandriga ja serveeri aurutatud riisiga.

Täidetud part lihtsal moel

Vaatasime naisega lakke ja otsustasime ühe pardi täis toppida ja ära süüa. Täiesti juhuslikult tuli välja suurepärane näppude lakkumise roog.

Hangi part ja kui on külmutatud, siis sulata üles. Kõhus on tavaliselt rupskid koti sees - võta need välja.

Täidiseks sai peotäis musti ploome, peotäis kuivatatud aprikoose, peotäis basiilikut, neli väiksemat õuna, lisaks purustatud rohelist pipart, näputäis soola. Ploomid, virsikud, basiilik ja õunad haki väiksemateks tükkideks, sega pipra ja soolaga.

Kinnita pardi kaelaosa puutikuga. Topi täidis pardile sisse. Keera pardi saba kõhuõõne poole üles ja sulge kõht paari puutikuga. Määri parti väljast poolt rohelise pipra ja vähese soolaga.

Pane part küpsetuskotti. Lisa rupskid, paar porgandit ja suurem, sektoriteks lõigatud sibul. Küpseta 200 kraadi juures sisetemperatuurini 71 kraadi. Serveeri keedetud kartuli ja hapukapsaga.

Austraalia Crocodile Rock Semillon Chardonnay lauavein sobis väga hästi roa kõrvale.

Suvesoovitus: uputa maks alkoholi!

Foto: Jüri Etverk

Kes nüüd soovituse peale alkot hakkab kulistama, see on loll ja joodik!

Tegelikult tuleb lugeda eelmist retsepti ja lisada maitseainesegule sorts Metaxat või mõnda muud aromaatset brändit. Saab veel parema maitsenüansi.

Maksa "rõõmustamine" rõõmustab maksa

Foto: Jüri Etverk

Novot, tuli selline huvitav sõnademäng. Lugu algas sellest, et sõber Urmas pakkus Meriti sünnipäeval lõkkel grillitud maksa. Eriti hõrk oli. Proovisin sama asja korrata ja tuli välja super!

Hangi käntsakas veisemaksa (sea oma on mõrkjas), lõika nii umbes 15 mm paksusteks viiludeks ja pane paariks tunniks õli-pipra-soola sisse laagerdama.

Aja söegrill või lõke kuumaks ja "rõõmusta" resti vahele laotatud maksa mõlemalt poolt umbes minuti jagu. Selle toidu võlu seisneb lühiajalises kuumutamises. Maks jääb pehme, mahlane ja hõrk. Kui ei jää, siis kuumutasid liiga kaua.

Foto: Jüri Etverk

Külalised, kes väitsid, et nad pole maksa sööjad ja ei maitse, hakkasid elule uue pilguga vaatama. Iga inimene saab aru kui tema maks rõõmustab.

See retsept on pühendatud Mika Waltarile.

Õlles aurutatud rannakarbid küüslauguvõiga

Komistasin Stockmannis pisikeste külmutatud rannakarpide otsa. Olid sellised ilusad ja kirjud, umbes tollipikkused. Mere lõhn ja maitse on alati gurmaanselt erootilised, seetõttu ostsin poolekilose koti prooviks ära.

Käesolevat postitust kirjutades on näpud veel mõnusalt küüslaugused... aga räägime algusest.

Kallasin pudeli õlut aurutajasse ja ajasin keema. Panin karbid potti ja kaas peale. Kolme minuti pärast hakkasid karbid avanema, viie minuti pärast keerasin tule alt ära. Ahjaa, eelnevalt olin valmis teinud maitsevõi küüslaugu, aroomisoola ja peterselliga.

Nõrutasin karbid ja segasin maitsevõiga. Saia ja Tšiili Chardonnay'ga oli elamus vinge. Erinevalt sinikarpidest oli neil pisikestel jubinatel oluliselt kõvem mere lõhn ja maitse. Ilmselt seetõttu, et külmutatud karpide sees oli merevesi kaasas. Kuna karbid olid pisikesed, siis tuli neid näppudega süüa, mis oli selline mõnus lutsutamine.

Tundub, et ma kallan veel klaasikese Chardonnay'd...