Kalkuni-tonnato ehk kalkunisalat anšoovisekastmega

See retsept on pärit oktoobrikuisest Oma Maitsest ja sai esimese korraga pere lemmikuks. Detsembris on meil palju sünnipäevi ja kõik külalised on selle roa samuti hitiks nimetanud.

Kui kalkuniliha küpsetamine välja arvata, siis ettevalmistuseks kulub vaid 10 minutit. Vaja läheb:

Kalkunifileed grillil. Foto: Jüri Etverk

• 100 g majoneesi
• 1 sl nõrutatud kappareid
• mõned anšoovised
• 100 g tuunikala
• pooliku sidruni mahl
• 400 g küpsetatud kalkuniliha
• rukolat
• soola, pipart

Pane majonees, suurem osa kapparitest ja anšoovistest, tuunikala ja peaaegu kogu sidrunimahl ühte potti ja surista saumikseri või köögikombainiga püreeks. Kui mass tundub liiga paks, lisa tilk vett.

Tõsta tükeldatud kalkun ja rukola vaagnale. Kata vaagen kastme, ülejäänud kapparite ja anšoovisetükkidega. Serveeri röstsaiaga.

Kalkuni-tonnato. Foto: Jüri Etverk

Kalkuni rinnafilee hankisime oma koduselt Balti jaama turult.  Eelmisel päeval panime marinaadi:

• Sojakaste
• Hele suhkrusiirup
• Purustatud musta pipart
• Veiniäädikat
• 1 viilutatud apelsin

Järgmisel päeval küpsetasime filee küpsetuskotis koos marinaadiga (apelsinid tuleb välja võtta, sest selle koor võib liha mõrudaks teha). Sisetemperatuur oli 77 kraadi.

Hea tulemuse annab kalkunifilee grillimine küpsetamise asemel. See annab lisaks mõnusa suitsuse meki.

Dipikaste silmudele

Üks ütlemata tervislik ja maitsev dipikaste röstitud või marineeritud silmudele.

• Mesi
• Valge veini äädikas
• Küüslauk
• Mädarõigas
• Kange sinep

Põhikomponent on mesi. Kõiki muid aineid pane vastavalt oma maitsele. Ma pole seda sousti kunagi mõõdu järgi teinud ja alati on olnud väga hea. Küüslauguga ei maksa koonerdada.

Tervitused ja tänud minu poolt lähevad Marile, kes on selle idee autor.

Böff eesti moodi

Tavaliselt räägitakse böffist tatari kontekstis (boeuf á la tartar). Viimasel korral kasutasin eesti vuti mune, mis teeb sellest roast tõelise eesti rahvussöögi.

Balti jaama turult leidsin ilusa noore looma seljafilee. Tõeliselt hõrgu böffi saab liha noaga kaapides - nii eemaldatakse ka kõige väiksemad sitked kelmed.

Böffi maitsestasin soola ja pipraga. Lisanditeks sibul, marineeritud kurk, kapparid.

Serveerimiseks kasutasin diagonaalis poolitatud röstsaia, millel igaühel peal väike böffi pätsike vutimuna rebuga. Kena rahvusmuster, mis?

Lisaks vanematele meeldib see toit ka eesti lastele.

Sinihallitusega üleküpsetatud siga

Tundub, et sinihallitusjuustuga kõlbab teha igasugust liha. Katsetasin seda lambaretsepti sea sisefileega ja ikka tuli hea välja. Stiltoni juust oli maitselt küll hea valik, kuid sulas praktiliselt olematuks ja segunes soustiga. Odav Dorblu on siiski sobivam.

Perepiliihad ehk vutimunad basiilikuga

Ma olen mõistet "perepiliiha" kasutanud kogu aeg teatud joobeseisundi kirjeldamiseks. See on selline varahommikune tunne, kus pealejoomine enam olemist mõnusamaks ei tee, vaid lükkab ainult pohmelli edasi. Tuleneb venekeelsest sõnast "perepitj" ehk "ülejoomine".

2008 suvel ühes venekeelses seltskonnas grillides selgus, et kallid idanaabrid kasutavad seda sõna hoopis teises tähenduses. Ülejoomist kui seisundit venelased vist ei tunne, küll aga on neil kasutusel sõna "perepjol", mis tõlkes tähendab vutti (no see pisike lind, teate küll) ja "perepiliiha" on vutimuna. Alates sellest üritusest on käesolev roog oma õige nime saanudki.

Keeda munad ja koori. Sega valmis kaste: süütu oliiviõli, aroomisool, peotäis hakitud basiilikut. Vala kaste munadele ja lase tunnike tõmmata.

Söömisega peab ettevaatlik olema, et üle ei pinguta. Vutimuna on looduslik afrodisiaakum. Mu vene sõber ei saanud öö otsa tibi seljast maha.

Rostbiif

Elus esimest korda tegin rostbiifi ja tuli välja super. Väga head juhised sain Toidutarest. Balti jaama turult sai hangitud üks sisefilee, mille keskmise osa panin carpacchio jaoks kõrvale, jämedama ja peenema otsa sidusin nööriga rostbiifi briketiks.

Hõõrusin liha rohke pipraseguga ja panin ööpäevaks marineeruma. Marinaadi segasin kokku sojakastmest, õunaäädikast, heledast suhkrusiirupist. Oleks võinud panna ka küüslauku, tüümiani ja õli. Järgmisel korral seda kindlasti teen.

Järgmisel päeval hankisin Stockmannist spetsiaalse restiga küpsetusnõu, et liha ei puutuks panni ja väljanõrguvate mahladega kokku. Ajasin ahju 250 kraadi peale kuumaks. Võtsin liha marinaadist, kuivatasin ja hõõrusin korralikult soola ja pipra seguga kokku.

Nagu õpetuses kirjas, lasin lihal 15 minutit kõva kuuma käes pruunistuda. Seejärel keerasin ahju 175 kraadi peale, pintseldasin liha marinaadiga (millele olin eelnevalt lisanud õli) ning küpsetasin sisetemperatuurini 55 kraadi. Küpsemise käigus pintseldasin liha iga 10 minuti järel.

Enne lahti lõikamist lasin lihal veidi jahtuda. Kui noa sisse lõin, siis mahla lausa purskas. Kolmandik praest kadus maitsmise käigus mõne minutiga. Mekkimist ja ohkimist jätkus terveks päevaks.

Palju õnne sünnipäevaks!

Kallil naisukesel oli sünnipäev. Otsustasime ennast lõbustada pikema kokkamismaratoniga. Mõned alljärgnevatest kirjutan hiljem siin pikemalt lahti ka:

1. rostbiif
2. täidetud munad
3. stiltoni juust omletiga
4. perepiliihad ehk vutimunad basiilikuga
5. sushi
6. kalkunilihasalat anšoovisekastmega
7. böff
8. seemnesai oliividega