Oblikasupp

Foto: hortes.ee

Kahe liitri suvehõngulise supi valmistamiseks läheb vaja:

• kolm sea- või üks väiksem veisekeel
• värskeid oblikaid või oblikakonservi
• 2 porgandit
• 2 spl riisi
• 1 suurem sibul
• natuke sellerit
• tilli, peterselli
• 3 keedetud muna
• soola, pipart, loorberit

1. samm - puljongi keetmine. Pese keeled külma veega ja pane keema. Keeda kuni vee pinnale on kogunenud kõva vaht. Kalla esimene keeduvesi ära ja loputa keeled üle. Pane uuesti keema, riisu pinnale kogunev vaht. Kui vahtu enam ei teki, lisa sool, pipar ja loorber. Keeda, kuni keeled on pehmed. Sõltuvalt keelte suurusest võib selleks kuluda 1-2 tundi.

2. samm - keelte puhastamine. Võta keeled puljongist välja, ehmata neid rohke külma veega ja pane jahtuma. Kui liha pole enam tuline, eemalda keelte küljest valge nahakiht. Lõika liha väikesteks kuubikuteks või ribadeks.

3. samm - supi keetmine. Haki porgand, sibul, seller ja pane koos riisiga puljongisse keema. Lisa vajadusel vett. Kui riis on peaaegu pehme, siis lisa kaks suurt peotäit hakitud oblikaid. Kel sügavkülmast või peenralt pole võtta, need peavad leppima oblikakonserviga (poe hoidisteriiulist saab). Oblikas tuleb korralikult läbi keeta, muidu läheb supp ruttu käärima. Kui hapusust jääb väheks, lisa sidrunimahla. Lõpuks pane puljongisse ürdid, liha ja hakitud muna.

Serveeri hapukoorega.

Pasta pescadori lõhe ja veinis röstitud krevettidega

Tooraine.

Omatehtud pastast võib ennast umbe süüa. Nii hea on. Alljärgnev on uus katsetus, mis väärib kirjapanemist. Vaja läheb:

• tükk lõhefileed
• suuri koorimata krevette
• pastat, enda tehtud
• 200 g vahukoort
• küüslauku
• sibulat
• hapukurki
• pestot
• riivitud parmesani
• musta pipart
• laimimahla
• tšillit
• paar peotäit rukolat 
• valget lauaveini
• võid
• õli

Protsess.

Haki tšilli, sibul, küüslauk ja hapukurk peenikesteks tükkideks. Paneeri lõhefilee pescadori maitseaineseguga ja auruta. Keeda pasta soolaga maitsestatud vees ja pane nõrguma.

Kuniks pasta keeb ja lõhe aurub, valmista ette krevetid. Aja pann kuumaks, lisa törts õli ja suur noaotsatäis võid. Rösti krevette mõlemalt poolt 1 minut, lisa sorts valget veini ja kuumuta veel minutike.

Pane kuumale pannile törts õli ja prae vähesel kuumusel tšilli, sibul, küüslauk ja kurk. Kui sibul on läbipaistev, lisa pesto ja kuumuta veel minutike. Kalla juurde koor ja kui see keema tõuseb, lisa 2 spl parmesani. Minuti jooksul on parmesan sulanud ja soust hakkab paksenema. Lisa pasta ja rukola kastmele ning sega läbi. Kuna kastme tegemine on mõne minuti teema, siis saab igale pereliikmele valmistada personaalse maitse. Näiteks lastele vähese ja suurtele rohke tšilliga.

Tulemus.

Serveeri pasta koos lõhetükkide ja krevettidega. Peale pigista värske laimi mahla ning lisa paar keerdu pipart.

---

I-le täpiks sai tütre serveeritud magustoit - jäätis värskete mustikate, ananassi ja füüsaliga.

Tee ise pastat!

Teate, ise tehtud pasta on palju maitsvam, kui poest ostetud. Kasvõi juba selle pärast, et see on ise tehtud. Teiseks, pasta tegemine on imelihtne. Teoreetiliselt ei ole muud vaja kui taignarulli, kuigi pastamasinaga on hõlpsam. Skeptikutele soovitan seda videot: http://www.youtube.com/watch?v=-lMmUf2nqYA.

Retsepte on mitmesuguseid, kuid kõige lihtsam ja maitsvam on siiski munapasta. 100 g durumjahu kohta 1 L suuruses muna. Durumjahu on 0-jahvatusega jahu, st imepeenike. Igast poest seda ei leia, aga suuremates peaks olema küll.

Pastaga mässamine sobib hästi ka lastele. See on nagu plastiliin, mida pärast süüa saab.

Kartuli asemel: kikerherned šerri ja rukolaga

Foto: foodnetwork.com

Edevamate roogade kõrvale sobib jube hästi šerri ja vürtsköömnetega röstitud kikerhernes. Originaal on pärit Nigella kiirtoitude raamatust.

• sorts õli 
• 2 tl vürtsköömneid
• 2 x 400 g kikerhernekonservi (Ökosahvris kindlasti on)
• peotäis rukolat
• maitseks soola
• 60 ml Cream Sherryt

Kuumuta vürtsköömneid vokkpannil õlis. Lisa kurnatud ja üleloputatud kikerherned, sool ja šerri ning sega hoolega. Kui šerri vedelik on vähenenud, lisa rukola ja kuumuta närtsimiseni.

Nii lihtne oligi. Kogu protseduur võtab aega nii 5 minutit. Aga maitse on võrratu - ma jumaldan vürtsköömneid.

Aurusaunas küpsetatud angersäga

Aeg-ajalt olen jaekaubanduse kalalettides näinud mingit uut kolli - ängersäga. Foorumites kirjutatakse, et on sama hea kui angerjas, ainult vähem rasvane. Hea kraam marineerimiseks ja suitsutamiseks. Info on olnud piisav, et uudishimu tekitada.

Täna võin öelda, et mul on uus lemmik. Tegemist on tõesti väga maitsva kalaga. Ja maitse on naturaalselt hea, mitte kokkamise tulemus. Kalal on palju liha ja luid minimaalselt. Peened pindluud üldse puuduvad.

Alljärgnev on selline retsept, mis kala maitsel laseb esile tulla ja sobib esmaseks proovimiseks. Kinnitan, et tegemist on hea alternatiiviga eesti rahvuskalale lõhele ning pangaasiuse ja tilaapia võite sootuks unustada.

Nimetet kala, muide, kasvatab eesti mees Avo Leok. Suur kummardus minu poolt.

Angersäga on selline kala, mida saab ahjus küpsetada nagu piimapõrsast - säilib efektne välimus ja õuna saab ka suhu panna kui vaja. 2-kilone kala sobib piduroaks suuremale seltskonnale.

Kala küpsetamiseks on vaja täidist:

• hakitud suurem sibul
• veerandik hakitud juursellerit
• peotäis tilli
• soola
• pipart
• pescadori kalamaitseainesegu (Piprapoest saab)
• poole laimi mahl

Sega täidise komponendid, täida kala kõht ja õmble kinni. Mul läks õmblemiseks vaja naasklit - nahk on tõeliselt kõva ja küpsedes ei lagune. See võimaldabki efektset serveeringut. Tee käed õliseks, määri kala õliga ja kata pescadori seguga.

Küpseta rostbiifi pannil (see restiga pann, mis hoiab liha pannist kõrgemal) 180 kraadi juures fooliumi all 1,5 tundi. Pannile kala alla pane vesi koos peotäie tilliga - see tekitab fooliumi alla "aurusauna". Eemalda foolium ja lase lahtiselt veel tunnike küpseda.

Tõsta kala pannilabidate abil kandikule ja dekoreeri värske salati, ananassi ja paprikaga. Serveeri roog kala kõhust võetud täidise ja šerris röstitud kikerhernestega.

Selle roa kõrvale sobib suurepäraselt Rieslingi ja Gewürztramineri segu.

Decembrike:x

Viimase sünnipäeva aegu sai neid keekse söödud tükki kolm ja rahvas nõudis valjuhäälselt retsepti. Olgu see siis minu poolt kõikidele jõulukingiks. Kirjutamine nimelt. Retsept on minu naise oma :) Originaal on pärit sotsialismuse ajast "Aara" baarist Pärnus (mõni ehk mäletab). "Ekstra" oli vist selle keeksi nimi.

Vaja läheb:

Muna	tk	4	6
Suhkur	klaas	0.75	1.125
Vaniljesuhkur	tl	1	1.5
Jahu	klaas	1	1.5
Sool	näpuotsatäis	1	1.5
Või	g	150	225

Tegemine:

1. Vahusta muna, suhkur, vaniljesuhkur ja sool tugevaks vahuks.
2. Sulata või (ei tohi keeta), lisa see munavahule ühtlase peenikese joana ja pidevalt segades.
3. Lisa jahu ja küpsetuspulber läbi sõela raputades ning pidevalt tainast segades.
4. Küpseta 180 kraadi juures ~pool tundi (keeksi valmidust kontrolli puutikuga - kui tainas ei kleepu, siis on valmis)
5. Kaunista millega iganes soovid.

Erinevaid variatsioone saab, kui lisada taignale lisandeid - sidrunimahla, korinte, essentse, kakaod, pähkleid, kookoshelbeid, jms. Tooreid marju ei soovita panna - jääb vesine.

Kasahhi plov

Kazan ehk suur malmpott.

Usbeki plovile alternatiiviks pani mu sõber kirja kasahhide versiooni. Tegime seda suvel Ruhnus ja kasutasime malmist anumat, mida nimetatakse kazan'iks (pilt on pärit Wikipediast).
-------------
Omal ajal vene kroonus olles, tuleb meelde, et kõik need usbekid, kasahhid, tadžikid jne kaklesid omavahel, et milline on see õige plov. Plov on meie endise nõukogude bloki see aasia toit, mille tahaksid kõik sealsed oma rahvustoiduks kuulutada ja kogu au endale saada. Mäletan nagu eile vestlust, kus osales ka meie roodu eestlasest kokk - Helmut Green, ja vaieldi selle plovi teema üle. Näiteks oli suureks erimeelsuseks see, et kas plov peab olema sõmer või peavad riisiterad olema kokku kleepunud. Meie eestlasest kokk esindas vaatevinklit, et plov peab olema sõmer. Mina olen sama meelt. Kes seda kleepuvat sodi jõuab nautida. Samas täidab kleepuv plov paremini kõhtu ja sellega peab ju ka nõus olema. Eks see ole ju siis maitse asi ja erinevaid plove on lõputult. Usbekid üritasid ikka tõestada, et plov on nende rahvustoit. Eks ta siis on vist ka. Kunagi üks usbekk murdis öösel salaja roodu kööki ja tegi seal meile öösel "õige plovi" - mis oligi minu mäletamist mööda kleepuv ja justkui polnud väga hea.

Aga see kasahhi variant on sedasi:

• Aja kazan või paksemapõhjaline pott kuumaks. Siis vala sinna toiduõli ja kui õli juba kergelt suitseb, siis viruta rasvasemat sorti liha (lammas, loom või nagu veendusime, et siga segamini lambaga oli ju väga hää) väikeste kuubikutena potti ja pruunista kiirelt igalt poolt.
• Lisa hakitud sibul ja porgand ja särista edasi ca 10 min.
• Vala keev vesi (teises nõus kuumaks aetuna) lihale, sibulale ja porgandile selga, et kataks kogu praetavat kraami ühtlaselt.
• Maitsesta vürtsköömnete, soola ja pipraga ja keeda kogu möginat ca 20 min tasasemal tulel enne kui lisad riisi. Seda podisevat segu kutsutakse Kasahhis zirvak, ma ei tea kas vene keeles on vist sama.
• Lisa zirvakki küüslauguküüned, barbarissi marjad (võib lisada ka musti ploome) ja võimalusel ka safranit (saab ka ilma, safran on kallis ja ega kasahh seda iga päev ei kasuta).
• Laota riis ühtlaselt üle podiseva segu. On ülimalt tähtis, et riisi ei segata läbi zirvakiga, vaid riis laotatakse ühtlase kihina zirvaki pääle.
• Vala keev vesi üle ühtlaselt potti laotatud riisi nii, et vesi oleks 1... 2 cm kõrgemal riisist ja pane potile kaas peale.
• Tõsta temperatuuri ja aja kõik see hoogsalt keema. 10 min pärast langeta temperatuuri madalamaks ja lase riisil valmida rahulikus tempos. Ära sega riisi läbi!
• Võid piiluda potti u 15 min pärast ja kuhjata riis poti keskele, et ei kõrvetaks poti külgedelt ja kata riis kumera taldrikuga (saab ka ilma) ja hoia madalat tuld all kuni riisi täieliku valmimiseni.
• Peale riisi valmimist sega kogu värk läbi, võta tuli alt ära ja lase veel tõmmata 15...20 min.

Kogused: rusikareegel on, et 1 kilo riisi vajab samas suhtes 1 kilo liha ja 1 kilo porgandit ja sibulat. Vürtsköömnetega ei tohi koonerdada -  see on see plovi tegemise tähtsaim maitseaine.

Plovi kõrvale on nii usbekid kui ka kasahhid pakkunud hakitud tomati-sibula salatit, mis maitsestatud värske koriandriga.